Juri Lotman sündis 1922. aasta 28.veebruaril, Petrogradis

1930-1939 õppis Juri Lotman St. Petri-Schules. Keskkooli ajal külastas Leningradi Riikliku Ülikooli (Peterburi Riiklik Ülikool) filoloogia teaduskonda.

1939. aastal astus Leningradi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonda.

1940. aastal kutsuti ta sõjaväeteenistusse. Ta sõdis Teise maailmasõja esimesest päevast. Osales Teises maailmasõjas Nõukogude armee suurtükiväe koosseisus. Lõpetas sõja Elbas. Teda demobiliseeriti vaid 1946. aasta

Pärast demobiliseerimist taastas ta oma õpingud ülikoolis, ning lõpetas selle kiitusega 1950. aastal.

Kaitses suurepäraselt diplomitöö, kuid ei pääsenud vaatamata teadusjuhendaja Nikolai Mordovtšenko ja vene kirjanduse õppetooli soovituskirjale juudivastase kampaania käivitumise tõttu aspirantuuri.

Teda võeti tööle Tartusse, kus ta töötas õppejõuna Õpetajate instituudis, 1950. aastast 1954. aastani. Aastatel 1952-1954 oli ta kateedrijuht.

Paralleelselt alustas ta 1950. aastal töötamist Tartu Ülikoolis vene kirjanduse kateedris- alguses tunnigraafiku järgi, pärast aga õppejõuna.

1954. aastast oli kogu Lotmani elu seotud Tartuga, pärast mida sai ta Tartu Ülikooli vene kirjanduse kateedri juhatajaks, ning üritas enda poole võita andekaid inimesi, ning lõi suurepärase vene keele kirjanduse õpetamise kooli.

1952. aastal kaitses kandidaaditöö dissertatsiooni teemal "A.N Radištšev N.M Karamsini ühsikondlik-poliitiliste vaadete ja aadli esteetikaga võitlusel ".

Aastal. 1961 kaitses doktori dissertatsiooni teemal "Dekabrismieelse vene kirjanduse arenguteed".

Pärast doktoritöö dissertatsiooni kaitsmist aastal 1962 sai professori tiitli.

1960. aastate alguses Lotman arendas kunstiteoste õppimise struktuuri-semiootilist käsitlust. Juhtis semiootika suvekoole, konverentse, erinevate kunstivaldkondade semiootiliste uurimiste seminare.

Juri Lotman oli Tartu linna trükiste üks loojatest ja peatoimetajatest. Lotman oli Tartu- Moskva semiootilise ja filoloogilise koolkonna üks loojatest. Ta oli Tartu linna suuna juhendaja.

1970.–1980. aastatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Ühendades endas kultuuriloo sügava tundmise ja isikupärase teoreetilise mõtlemise, samuti andis Juri Lotman ainulaadse panuse 20. sajandi humanitaaria arengusse.

1986. aastal salvestas Lotman Eesti Televisioonis saatesarja "Vestlusi vene kultuuriloost", mille tekstid on hiljem avaldatud ka raamatuna.

Neid hakati salvestama 1986. aastast (6 aasta vältel) kuni aastani 1992. Lõppkokkuvõttes oli salvestatud 35 saadet.

1988. aasta oktoobris valiti ta Eestimaa Rahvarinde juhatusse.

Juri Lotman valiti 1977. aastal Briti Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1987 valiti ta Norra Teaduste Akadeemia liikmeks.

Aastal 1989 valiti ta Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Aastal 1990 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.

Juri Lotman suri aastal.1993 Tartus. Ta on maetud Raadi kalmistul.